Külmkuivatatud puuviljad ja marjad (lisaks ka ürdid, juurviljad, piima, muud joogid ja toidud) kuivatatakse külmas keskkonnas (-40 kuni -80 kraadi), et säilitada nende loomulikku maitset ja toiteväärtust. Külmkuivatamine aitab toodete tarbimisaega pikendada ning nende vitamiini, ensüümi- ja toitainesisaldust ning maitse- ja lõhnaomadusi säilitada. Sellisel viisil töödeldud puuviljad ja marjad (värsked ja sügavkülmutatud) säilitavad oma algse mahu ja välimuse. Külmkuivatatud puuviljadel ja marjadel on kohev ja krõmpsuv struktuur ning need on tavalistest toodetest keskmiselt kümme korda kergemad. Külmkuivatamisel eemaldatakse toodetest vesi nii, et need kaotavad enamuse oma kaalust, kuid säilitavad kõik muud omadused. Külmkuivatatud puuviljad ja marjad on tervislik ja toitev suupiste, mis ei sisalda suhkrut, mida tavaliselt puuviljade ja marjade kuivatamisel kasutatakse. Külmkuivatatud puuviljad ja marjad sobivad mitmesuguste roogade valmistamiseks, sageli kasutatakse neid ka erinevate dessertide kaunistamiseks. Külmkuivatatud puuvilju ja marju saab kasutada hommikuhelveste, putrude, pannkookide ning erinevate küpsetiste ja magustoitude maitsestamiseks. Külmkuivatatud puu- ja köögivilja pulbrit võib kasutada nii loodusliku toiduvärvina kui ka erinevate külmade jookide, kastmete ja muude vedelate toitude maitsestamiseks. Külmkuivatamine võimaldab tagada aastaringse juurdepääsu hooajalistele puuviljadele ja marjadele.

Külmkuivatamine on toidu säilitamise viis, mis langetab säilitatava toidu toiteväärtust vähe, võrreldes teiste meetoditega, mille puhul kasutatakse kõrgemaid temperatuure, nagu nt konservimine või dehüdreerimine. Külmkuivatamisel ei tõmbu toit kokku ega muutu vintskeks ning säilivad selle aroom, maitse ja toitainesisaldus. Võrreldes erinevaid toidu säilitamise viise, on oluline meeles pidada, et toidu riknemist põhjustavad kolm asja: kuumus, vesi ja hapnik. Külmkuivatamine ja õige pakendamine aitavad neid tegureid vältida ning tagavad toidu pikaajalise säilimise. Teiste toidu säilitamise meetodite puhul tuleb kasutada kuumust või pidevat jahedust/külmust. Näiteks kaob konservimisel tavaliselt 50–60% toiteväärtusest ja dehüdreerimisel umbes 40%. Külmkuivatamisel väheneb toidu toiteväärtus ainult 3%, sest see toimub äärmiselt külmas keskkonnas. Nagu öeldud, mõjutab kuumus ka maitset, värvi ja tekstuuri. Nii dehüdreerimine kui ka konservimine muudavad toidu maitset võrreldes värske toiduga. Seevastu külmkuivatatud toit näeb välja ja maitseb täpselt samamoodi nagu värskena.

Üldjuhul on konservitud ja dehüdreeritud toidu säilimisaeg umbes neli kuni kolm aastat vastavalt, külmutatud toit säilib kuni 2 aastat, kuid külmkuivatatud toit säilib probleemideta 10 aastat. Lisaks on külmkuivatatud toit väga kerge, sest sellest on eemaldatud kogu vesi, ning seda saab kergesti kaasa võtta matkama või telkima minnes või kasutada kauem kestvas hädaolukorras.

Külmkuivatamine leiutati II maailmasõja ajal, et vältida haavatutele mõeldud ravimite riknemist ebastabiilsete jahutustingimuste tõttu nende transportimisel sõjatsoonide vahel. Seda tehnoloogiat täiustati ja kasutati laialdaselt NASA kosmoseprogrammi käigus, pakkumaks astronautidele erinevat külmkuivatatud toitu. Üks külmkuivatatud toidu eeliseid on selle pikk säilimisaeg. Õige hoiustamise korral saab paljusid külmkuivatatud toiduaineid tarbida 15–25 aastat pärast nende valmistamist. Isegi nii pika aja järel on toidu maitse ja toiteväärtus sama head kui säilitamise päeval. Pika säilimisaja ja toiteväärtuse püsimise tõttu toodavad paljud ettevõtted külmkuivatatud toitu nii tsiviilisikutel koduseks tarbimiseks, professionaalidele, kel ei ole kerget juurdepääsu toidule kui ka sõjaväele.